Minust
Elu eesmärk ei ole lihtsalt hakkama saada, vaid õnnelik olla!
Miks mina saan sind aidata
Igaüks ja igaühe lugu on omamoodi, aga ma olen suure tõenäosusega olnud sarnases kohas, kus Sa praegu oled.
Ma olin aastakümneid kroonilises stressis, ellujäämisrežiimil, ma tean, mis on krooniline väsimus, unehäired. Olen rohkem kui üks kord läbi põlenud. Olen pidanud tegelema oma aastakümneid allasurutud emotsioonidega, olen pidanud lahendama oma sügavaid traumasid. Ma olen pingutanud kõigest väest edasi, kui ma tegelikult enam ei jaksanud, olen püüdnud iga hinna eest tubli olla ja hakkama saada.
See kogemus on hindamatu. Kuna ma oma tervendamisprotsessis hakkasin õppima kõike, mis aitas, on mul lisaks kogemusele ka oskused, teadmised ja tööriistad. Olen muuhulgas õppinud närvisüsteemi toimimist ja reguleerimist, emotsioonide reguleerimist, somaatilisi tehnikaid, coachingut, emocoachingut, hüpnoosi, NLP-d jne.
Mu sügav ja siiras soov on ka teisi selles aidata, eriti aidata väga suuri probleeme ennetada. Täna töötan ma sarnaste inimestega, nagu ma ise olin – intelligentsed, võimekad, hästi toimetulevad spetsalistid, kuid seesmiselt kurnatud, kroonilises stressis ja läbipõlemise lävel. Inimestega, kes ei soovi pealiskaudseid lahendusi ega võltspositiivseid nõuandeid. Naiste ja meestega, kes vajavad närvisüsteemi taastamist, stressi ja emotsioonide reguleerimist ning turvalist kohta, kus nad ei pea “esinema” ega midagi tõestama.
Kui soovid minuga töötada, siis ma ei hakka Sind “parandama” ega Su üle “kohut mõistma”, vaid näitan Sulle viise, kuidas ennast tasapisi taastada ning pakun selleks erinevaid tööriistu.
Ma ei paku maagilisi ega kiireid lahendusi – neid ei ole olemas. See töö on tihti nagu zip-faili lahtipakkimine ja kohati nagu kiirkeetja ventiil, mis aitab vabastada aastate või isegi aastakümnetega tekkinud emotsionaalsed ja neurofüsioloogilised pinged.
Närvisüsteemi reguleerimine, somaatiline kehatöö, töö uitnärvi, emotsioonide ja alateadlike mustritega on võimsad tööriistad, aga neid tuleb kasutada. Sügav tervenemine läheb sügavamale ning ei tähenda ainult sümptomite kiirleevendamist, vaid oma loo muutmist, suhte muutmist iseenda ja oma emotsioonidega, iseenda vastu võitlemise lõpetamist ja enda kuulamaõppimist.
Ma ei saa seda teekonda Sinu eest käia ega midagi Sinu eest ära teha, aga ma saan Sind juhendada ja toetada ja ma teen seda täie pühendumisega. Ma tean, et see võtab aega ja panustamist, aga ma tean, et see on võimalik. Minu ülesanne on aidata taastada Sinu enda sisemised ressursid ning leida need mustrid, mis probleemideni viisid, Sinu osaks on neid oma ellu rakendada. Ma loodan väga, et asud tegutsema enne, kui asjad lähevad liiga kaugele.
Kuidas ma töötan ja mida koostööst minuga oodata
Sinu “lugu” ei ole kivisse raiutud - seda on võimalik muuta
Ilmselt oled märganud, et me kipume oma mustreid kordama, ilmselt ka kuulnud väljendit “muuda oma narratiivi”. Aga mismoodi? Ja mida see üldse tähendab?
Meil kõigil on oma lugu… või õigemini, mitu erinevat lugu. Need, mida me endale enda kohta räägime — ja mis tasapisi hakkavad kujundama meie elu. Tihti jooksevad need lood tagataustal nagu arvutiprogrammid, mille peale me eriti ei mõtle.
Enamasti kirjutab meie loo alateadvus — varasemate kogemuste, hinnangute või mustrite põhjal, millest me ise teadlikudki pole. Siis võib juhtuda, et elu liigub suunas, mis meile ei meelde ja me ei saa aru, miks.
Aga seda lugu ja oma elu on võimalik muuta – kui me mõistame, mis seda juhib ja kui meil on turvaline seda teha. Ideaalne oleks, kui meil oleks selleks ka veidi tuge.
Kuidas ma siia jõudsin
Minu siiajõudmine ei olnud lihtsalt karjääripööre. Nii hariduselt kui ka elukutselt olen ma üle 30 aasta olnud jurist. Intelligentne, ratsionaalse, kiire ja analüütilise mõtlemisega – see oli see külg, mida teised nägid. Aga teised ei näinud, kuidas ma sama edukalt läbi stressi pingutades enda vajadusi ning oma keha ja närvisüsteemi signaale eirasin.
Olen töötanud prokuratuuris, advokaadibüroos, pangas ning viimased 24 aastat finantsmaailmas, suures globaalses rahvusvahelises kontsernis. Töö oli väga huvitav, kuid ka intensiivne, nõudlik ja kõike muud kui kerge. Väliselt oli kõik väga hästi – edukas ja tubli, nö “jõudsin elus hästi edasi”. Tegelikult ma justkui olingi tubli ja edukas ja jõudsingi erialases mõttes päris kaugele, ja mulle meeldis mu töö. Aga sisemiselt kõik nii hästi ei olnud ja ma jõudsin üsna kaugele ka selles, kui palju ma suutsin ennast “läbi kivi” suruda, s.t. ennast täiesti ära kurnata ja mitu korda läbi põleda.
Kiireltarenev valdkond, intensiivne tempo, vajadus muutustega kaasas käia, nõudmistele vastata ja laia valdkonda hallata muutus füüsiliselt, emotsionaalselt ja vaimselt kurnavaks. Kaasa ei aidanud ka “tubli eestlase” sündroom, kes iga hinna eest hakkama peab saama. Kui siia juurde lisada lahendamata emotsioonid ja traumad, “imposter” sündroom ning tõestamisvajadus, siis ei ole imestada, et elasin aastakümneid kroonilises stressis – närvisüsteemi ellujäämisrežiimil. Ja pole ka imestada, et ma sel moel läbipõlemiseni jõudsin. Imestama paneb küll see, et ma sellest esimesel korral väga palju ei õppinud ja samal moel edasi pingutasin.
Kõigile on selge, et kui autol on paak tühi ja kõik näidikud punases, siis sellega Tallinnast Tartusse sõita ei saa… aga kui sisuliselt sama toimub me endaga, siis me miskipärast arvame, et me oleme üliinimesed ja “küll läheb ise üle”. Ei läinud. Põlesin uuesti ja hullemini läbi. Ja kuigi ka esimene kord oli piisavalt hull, ei teadnud ma tookord, millega tegemist on – sellest ei räägitud ja arst ei teadnud sellest samuti midagi. Teine kord oli aga palju karmim. Lisaks tohutule väsimusele ei tundnud ma teatud mõttes vahel ennast enam ära, ma käitusin kohati enda tõekspidamistele vastupidiselt, unustasin kõik peale väliste kohustuste ega olnud ka eriti meeldiv kaaslane ega saanud aru, mis lahti on.
Kui ma lõpuks töölt lahkusin, siis vaatamata sellele, et see ei olnud minu jaoks kerge, tundsin ma samal ajal ka suurt kergendust. Arvasin entusiastlikult, et võtan aja maha, püüan kodus pooleliolevad projektid ära lõpetada ja aia korda saada ning teha kõike, mida ma juba aastaid ei olnud teinud, kuigi olin tahtnud. See oli väga naiivne arvamus. Pidin paari kuu pärast tõdema, et ma ei olnud absoluutselt mitte midagi teinud ning mulle hakkas kohale jõudma, kui tõsine olukord on. Õnneks oli mul tugev toetus ja lõpuks võtsin nõu kuulda ja hakkasin abi otsima. Kerge see ei olnud ning ka head infot ei olnud väga leida.
Leidsin siiski soovituste abil hea terapeudi, kellele olen väga tänulik. Teades, et mistahes probleemi puhul tuleb esmalt endale otsa vaadata ja enda rolli eest vastutus võtta, hakkasin intensiivselt lahendusi otsima ja kõike olulist ka ise õppima. Ka seda sai ühel hetkel nii palju, et pidin natuke hoogu maha võtma, et mitte õpingute tõttu uuesti läbi põleda.
Siiski läbisin lühikese aja jooksul palju erinevaid kursusi ning omandasin teadmisi, tööriistu ja diplomeid. Õppisin kõike – närvisüsteemi toimimist ja reguleerimist, emotsioonide reguleerimise erinevaid tehnikaid, somaatilisi tehnikaid, hüpnoosi, coachingut, emocoachingut, NLP-d. Kuigi seda oli palju, on see valdkond tegelikult see, mis mind terve elu on süvitsi huvitanud ning see innustas. Kui hakkasin märkama, et mu tuttavatel ja lähedastel oli mu teadmistest ja oskustest palju abi, andis see mulle hoogu juurde.
Kui ma siis oma heale lapsepõlvesõbrannale, keda ei olnud mitu aastat näinud, ütlesin, millega ma tegelen, siis tema vastus “aga sa oled seda ju tegelikult eluaeg teinud” andis mulle julguse hakata mõtlema, et äkki ma peaksin hoopis selles vallas töötama. Pärast seda hakkasid asjad kiiresti kulgema ja uksed justkui iseenesest avanema. Siin ma siis olen - valmis aitama neid, kes on hädas samade teemadega ega tea, kuidas oma elu tagasi elamisväärseks pöörata.
Mul on sügav ja siiras soov inimesi aidata, sest ma tean, kui karm see tegelikult on ja ma tahaks, et keegi ei peaks seda kogema. Taastumine on teekond ning ka ma ise ei ole sellega veel lõpetanud. Mu unistus on, et inimesed oleksid nii teadlikud ning tööandjad nii toetavad, et inimesed oskaksid ja saaksid oma stressiga toime tulla, iseennast mõista, närvisüsteemi tasakaalus hoida ning läbipõlemist ennetada.